Essee umbes "Sügis minu külas"

Elustada mälestusi oma külasügisel

Igal sügisel, kui lehed muudavad värvi ja tuul hakkab tugevamaks puhuma, mõtlen tagasi oma kodulinnale. Sügis pole seal lihtsalt aastaaeg, vaid tõeline värvide ja lõhnade sümfoonia, lõikusaeg ja maaelu traditsioonid.

Lapsepõlves oli sügis minu külas suurte rõõmude aeg. Kogusime koos teiste lastega oma aedade puudelt kukkunud õunu kokku ja tegime vanaema maitsvat õunamoosi. Jahedatel õhtutel kogunesime lõkke ümber ja rääkisime üksteisele õudusjutte või laulsime rahvalaule, samal ajal kui ema maja tagumises köögis õunakooke tegi.

Aga sügis minu külas ei puuduta ainult lapsepõlve ja saaki. See puudutab ka iidseid traditsioone, mida meie kogukonnas siiani elus hoitakse. Iga aasta septembri lõpus korraldatakse viinamarja- ja veinifestivali, kus kõik külaelanikud kogunevad laua taha ja naudivad viinamarjaistanduse saagi pakutavat head-paremat.

Lisaks on sügis ka aeg, mil me tähistame Rumeenia rahvuspüha ja minu külas on isamaalised traditsioonid väga tähtsal kohal. Tavaliselt toimub paraad rahvariietega ja kohaliku puhkpilliorkester, millele järgneb vabaõhupidu, kus lauldakse isamaalisi laule ja serveeritakse traditsioonilist toitu.

Sügis minu külas on maagiline hetk, mis paneb mind koduselt tundma ja tuletab meelde elu autentseid väärtusi. See on hetk, mil aeg näib seisvat ja maailm näib olevat leidnud oma tasakaalu. Ka praegu, kodust kaugel, kütab sügis üles mälestusi ja emotsioone, mis toovad naeratuse näole ning täidavad hinge rõõmu ja nostalgiaga.

Minu külas on sügis maagiline aeg. Maastik muutub värvide ja aroomide seguks ning õhk on täis saagikoristuse värskust. Igas majas valmistatakse talveks varusid ja tänavad elavad inimestest, kes kiirustavad oma toimetusi lõpetama, enne kui külm oma kohalolekut tunda annab. Mulle meeldib külas jalutada ja jälgida muutusi, mida sügis toob, nautida iga hetke ja luua mälestusi, mis saadavad mind läbi aja.

Sügise saabudes muudab loodus riietust. Puude lehed kaotavad oma rohelise värvi ja hakkavad omandama kollaseid, punaseid ja oranže toone. Igast puust saab omaette kunstiteos ning külalapsed koguvad mahalangenud lehti, et neid erinevates loomeprojektides kasutada. Rändlinnud hakkavad rändeks valmistuma ja metsloomad hakkavad talveks toitu varuma. Kõik need muutused loovad minu külas suurejoonelise maastiku ja erilise energia.

Sügisel minu külas ühendavad inimesed jõud, et oma saaki ette valmistada. See on raske töö, aga ka rõõmu aeg. Põllumajandustootjad kontrollivad oma saaki ja korjavad vilju ning kõik püüavad talveks varusid hankida. Inimesed aitavad üksteist ning jagavad oma teadmisi ja tehnikaid parimate tulemuste saavutamiseks. Lõikuse ajal on tänavad täis traktoreid ja kärusid ning õhku täidab värskete puu- ja juurviljade magus lõhn.

Sügis on minu külas ka pidude aeg. Iga pere korraldab traditsioonilisi eineid, mis on omased just sellele perioodile. Valmivad õunapirukad, kõrvitsastruudlid, moosid ja hoidised, toidulauda rikastavad hooajalised juur- ja puuviljad. Inimesed kohtuvad ja suhtlevad, jagavad mõtteid ja naudivad lihtsa maaelu rõõme. Sügis minu külas on taaskohtumiste ja autentsete traditsioonide ja väärtustega taasühendamise aeg.

esitlus pealkirjaga "Sügis minu külas – traditsioonid ja kombed"

Sissejuhatus:

Sügis on aastaaeg täis glamuuri ja värvi ning minu külas toob see endaga kaasa palju sadade aastate taguseid traditsioone ja kombeid. Käesolevas aruandes tutvustan mõningaid oma küla kõige olulisemaid sügisele omaseid traditsioone ja kombeid.

Viinamarjade koristamine ja töötlemine

Minu küla üks olulisemaid sügisespetsiifilisi tegevusi on viinamarjade koristamine ja töötlemine. Septembris koristab iga majapidamine oma viinamarjad ja töötleb neid virde ja veini saamiseks. See protsess on tõeline pidu, mida saadavad rahvalikud laulud ja tantsud ning lõpus saavad kõik kohalviibijad osa traditsioonilistest roogadest.

Lõikuspidu

Iga aasta oktoobris korraldatakse minu külas lõikuspidu. See on oluline sündmus, mis toob kogu kogukonna pidude ja hea tuju õhkkonda kokku. Festivali ajal korraldatakse ilu-, rahvatantsu- ja traditsioonilisi kokandusvõistlusi. Toimub ka traditsiooniliste toodete laat, kus kohalikud müüvad omatehtud tooteid.

Püha Demetriuse tähistamine

Püha Dumitru on minu küla üks tähtsamaid pühakuid ja tema tähistamine on sündmus täis traditsioone ja tähendust. Igal aastal 26. oktoobril korraldatakse külakirikus vaimulik rongkäik, millele järgneb traditsiooniline eine koos pere või sõpradega. Sel päeval riietuvad kohalikud rahvariietesse ja osalevad tule ümber rahvatantsudes.

Traditsioonilised tegevused

Sügis minu külas toob endaga kaasa rea ​​traditsioonilisi tegevusi, mis on kestnud põlvkondi. Üks neist on viinamarjade korjamine, mis on piirkonna veinitootmise jaoks oluline tegevus. Lisaks on maisi ja juurviljade koristamine ka meie küla jaoks elutähtis tegevus, kuna need tooted on meie toiduks kogu talve vältel hädavajalikud. Paljud neist ettevõtmistest toimuvad peredes ja kogukonnas, seega on sügis aeg, mil ühendame jõud, et üksteist aidata ja talveks piisavalt varusid tagada.

Muutused looduses

Sügis toob endaga looduses kaasa rea ​​muutusi, mida on hämmastav näha ja kogeda. Lehtede kaunid värvid, mis muudavad värve rohelisest kollaseks, oranžiks ja punaseks, loovad vapustava ja värvika maastiku kogu külas. Lisaks on see periood ka lindude rändeaeg ning sageli täituvad taevas talveks lõunasse lendavad hane- ja pardid. Need muutused looduses on märk sellest, et peagi on algamas külmhooaeg ja selleks tuleb valmistuda.

Traditsioonid ja kombed

Sügis on ka minu külas traditsioonide ja kommete jaoks oluline aeg. Üks tähtsamaid on novembri alguses toimuv Püha Demetriuse püha, mis on põllumeeste jaoks oluline püha. Sel päeval on kombeks pool koristatud viljadest pakkuda pühale Demetriusele, et aasta oleks viljakas ja et loomad oleksid terved. Korraldatakse ka kohalikke pidustusi ja festivale, kuhu kogunetakse koos aega veetma ja üheskoos sügist tähistama.

Need on vaid mõned näited tegevustest, looduslikest muutustest ja traditsioonidest, mis minu külas sügise jooksul ette tulevad. See aastaaeg on täis värve, traditsioone ja tegevust ning seda armastavad kõik minu küla inimesed.

Järeldus:

Sügis minu külas on traditsioonidest ja kultuurist tulvil aeg, mis annab kohalikele inimestele võimaluse koos nautida looduse ilu ja saagirikkust. Igal aastal on sügisespetsiifilised sündmused ja traditsioonid viis kogukonda liita ning esivanemate kultuuri ja traditsioone elus hoida.

Kirjeldav kompositsioon umbes "Sügis mälestustes"

Igal sügisel kerkivad mu mälestused pinnale nagu kuivad lehed, mida tuul puhub. Ja ometi on see sügis teistsugune. Ma ei oska täpselt seletada, miks, aga mulle tundub, et see toob endaga kaasa midagi erilist. See on nagu kõik värvid ja kõik lõhnad on palju tugevamad, palju elavamad. Justkui saame toita oma hinge selle hooaja iluga.

Minu külas tähendab sügis küpseid õunu ja magusaid viinamarju, mis ootavad korjamist. See tähendab kuldseid põlde, kuiva maisi ridu ja vürtse, mis jätavad oma lõhna maha. See tähendab peeneid vihmasid, jahedaid hommikuid ja pikki hämaraid. Sügis on aeg, mil loodus teeb talveks valmistumiseks pausi, aga ka aeg, mil inimesed hakkavad saaki nautima.

Minu mälestustes tähendas sügis minu külas vanavanemate aiast õunte korjamist ja ühiselt suure puu all söömist. See tähendas põldudel jooksmist ja liblikate püüdmist, lehtedest majade ehitamist ja vanavanemate lugude kuulamist mineviku elust. See tähendas lõkke ümber kogunemist, laulmist ja naermist, tunnet, et oleme osa suuremast tervikust.

Sügis tähendab meist igaühe jaoks palju erinevaid asju, kuid minu jaoks tähendab see reisi ajas tagasi lapsepõlve. See on võimalus mõtiskleda oma mälestuste üle ja nautida lihtsaid ja ilusaid hetki elus. Ja kuigi vahel tunnen, et mälestused hakkavad hääbuma, toob sügis need alati mu hinge tagasi, sama erksate ja kaunitena nagu siis, kui neid esimest korda kogesin.