Essee umbes "Kevade lõpp – viimane tants"

Tundub õhus. See elav energia, mis kuulutab ühe perioodi lõppu ja teise algust. Kevade ilu seisneb selles, et kõik tundub olevat uus ja täis elu. Puud saavad oma lehed tagasi, lilled avavad kroonlehed ja linnud laulavad armsaid laule. Kuid järsku näib kõik peatuvat. Külm on tunda ja linnud lahkuvad kiirustades pesadest. See on kevade viimane tants.

Siiski ei pea me muretsema. Kui kevad lõpeb, hakkab suvi oma kohalolekut tunda andma. Kuna puud on riietatud erkrohelistesse värvidesse ja õied avanevad kogu oma hiilguses, tunneme, et kogu loodus on täis elu ja lootust. Ja siiski, me ei saa jätta mõtlemata nendele kevade maagilistele hetkedele, mis on juba möödas.

Kuid hiliskevade tõeline ilu seisneb selles, et see annab loodusele võimaluse end uuesti leiutada. Sel ajal, kui kõik valmistub kuumaks suveks, peavad puud kohanema uute ilmastikutingimustega ning lilled lõpetavad oma elutsükli ning annavad teed uutele peagi õitsema hakkavatele lilledele. See on lõputu taasleiutamise ja regenereerimise tsükkel.

Kevade lõpp tuletab meile meelde, et kõik on üürike ja et tuleb nautida iga hetke. Nautigem looduse ilu, nautigem inimesi, keda armastame ning elagem oma elu kire ja julgusega. Iga hetk on ainulaadne võimalus ja me peaksime selle eest tänulikud olema.

Seega võib kevade lõppu vaadelda kui algust. Uus algus täis võimalusi ja võimalusi. Algus, mis julgustab meid olema julge, end uuesti leiutama ja alati edasi vaatama.

Igal aastal, kui tunnen kevade lõpu lähenemist, võtan südame hambusse ja hakkan imetlema kogu ilu enda ümber. Mulle meeldib jalutada läbi aedade ja vaadata kõiki lilli, mis paljastavad nende õrnad värvid ja lõhnad, mis täidavad õhu joovastava aroomiga. Igal aastal tundub kõik erinev ja kordumatu ning tundub, et ma ei väsi kunagi seda põgusat ilu imetlemast.

Kui päevad lähevad pikemaks ja soojemaks, tunnen, et kõik hakkab mu ümber elama ja õitsema. Puud paljastavad oma rohelised lehed ja õied hakkavad avanema ning näitavad oma erksaid ja erksaid värve. Sellel aastaajal ärkab loodus ellu ja justkui hakkab kuidagi eriliselt laulma, hingama ja vibreerima.

Kuid päevade möödudes hakkan märkama, et kõik on muutumas. Lilled hakkavad närbuma ja puud kaotavad rohelised lehed ning hakkavad talveks valmistuma. Kõik muutub kollasemaks ja pruunikamaks ning õhk muutub külmemaks ja kargemaks. Ja nii hakkab kevade lõpp üha enam tunduma.

Kuid isegi sel hiliskevadel on veel palju ilu, mida imetleda. Puude vasevärvilised värvid, langevad lehed, mis tunduvad tuules tantsivat, ning punased ja oranžid päikeseloojangud, mis lähevad hinge kinni, tuletavad meelde, et elus tuleb hinnata iga hetke, sest miski ei kesta igavesti.

Ehkki kevade lõpp võib tunduda igav ja üürike, on oluline meeles pidada, et see kõik on osa elutsüklist. Igal aastal on meil alati uus kevad, et taas nautida looduse ilu ja rõõmustada end selle õrnade värvide ja lõhnadega.

Lõpuks tähistame seda kevade viimast tantsu ja ootame põnevusega, mis meid ees ootab. Võtkem vastu muutused ja avagem oma südamed uutele kogemustele ja seiklustele. Sest nagu ütles ka poeet Rainer Maria Rilke: "Alustuseks on kõik."

esitlus pealkirjaga "Kevade lõpu tähendus"

Sissejuhatus:

Kevad on looduse, lillede ja rõõmu taassünni aeg, kuid see on ka üleminekuaeg järgmisse aastaaega. Kevade lõpp on huvitav ja sisukas aeg, suvesse ülemineku aeg, aga ka järelemõtlemise ja saabuvaks sügiseks valmistumise aeg.

Ilmamuutus ja üleminek suvele

Kevade lõppu tähistab ilmamuutus, kõrgem temperatuur ja rohkem päikest. Kui päevad muutuvad pikemaks ja ööd lühemaks, loodus muutub ja puud saavad oma lehed tagasi. See on aeg, mil inimesed hakkavad oma paksu talveriideid seljast võtma ja valmistuma soojaks aastaajaks.

Lilled ja nende tähendus

Kevad on aeg, mil loodus ärkab ellu ja lilled on selle taassünni sümboliks. Kuid hiliskevadel hakkavad lilled närbuma ja kuivama, mis on märk hooaja lõpust. Kuid see üleminek suvele toob endaga kaasa ka uued lilled nagu roosid ja liiliad, mis sümboliseerivad ilu ja elegantsi.

Aeg järelemõtlemiseks

Kevade lõpp on hea aeg mõtiskleda eelmise aasta edusammude ja ebaõnnestumiste üle. See on aeg, mil saame teha tulevikuplaane ja seada uusi eesmärke. Samas annab see periood meile võimaluse lõõgastuda ja saavutusi nautida.

Sügiseks valmistumine

Kuigi see võib tunduda kaugel, on kevade lõpp ideaalne aeg sügiseks valmistumiseks. See võib tähendada reisiplaanide tegemist, jõulukinkide peale mõtlemist või talvepuhkuse kulude kogumist. Samuti on hea aeg oma kodu sügiseks ja talveks ette valmistada, remonti teha või mööblit vahetada.

Närtsivad kevadlilled

Kevadkuude möödudes hakkavad loodusesse värvi ja ilu toonud lilled närbuma ja tasapisi kaduma. Nende asemele ilmuvad rohelised lehed ning suve lähenedes muutub maastik rohelisemaks ja elavamaks. See on loomulik üleminekuperiood, mil loodus valmistub soojaks aastaajaks.

Temperatuur tõuseb ja ilm läheb soojemaks

Teine hiliskevade oluline tunnus on temperatuuri tõus ja soojemate ilmade saabumine. Päike paistab järjest intensiivsemalt ja päevad lähevad aina pikemaks. See loob ideaalse keskkonna talveunest ärkavate taimede ja loomade arenguks.

Puhkuse- ja reisihooaja algus

Kevade lõppu nähakse sageli kui ideaalset aega puhkuse- ja reisihooaja alguseks. Paljud riigid avavad oma uksed turismile ja inimesed hakkavad planeerima oma suvepuhkust. Noored hakkavad mõtlema suvistele seiklustele ja veetma aega looduses või uutes linnades.

Eksamite ja lõpetamiste algus

Üliõpilaste jaoks võib kevade lõpp olla stressirohke ja emotsionaalne aeg, kuna see toob endaga kaasa lõpueksamid ja kooli lõpetamised. See on oluline hetk nende elus, kui nad peavad demonstreerima teadmisi ja oskusi, mida nad on omandanud viimastel kuudel või kooliaastatel. Paljude jaoks on see suurte muutuste aeg ja uue eluetapi algus.

Järeldus

Kokkuvõtteks võib öelda, et kevade lõpp on üleminekuperiood, mil loodus muudab oma välimust ja valmistub soojaks aastaajaks. See on oluline aeg ka inimestele, eriti noortele, kes valmistuvad pühadeks, eksamiteks ja koolilõpetusteks. See on muutuste ja uute alguste aeg, kus saame põnevusega vaadata tulevikku ja selle lõputuid võimalusi.

 

Kirjeldav kompositsioon umbes "Kevade lõpp"

Eelmisel kevadel

Alates esimesest kevadpäevast tundsin kirjeldamatut rõõmu. Soe, magus õhk täitis mu kopsud ja päike säras eredalt sinises taevas. Tundus, nagu oleks kogu loodus värvide ja lõhnade kihisev ning mul oli ainult hea meel.

Aga nüüd, kevade viimasel päeval, on mu tunded teised. Märkan, kuidas lehed hakkavad närbuma ja kuidas õied järk-järgult kroonlehed kaotavad ning loodus justkui kaotab oma sära ja elujõu. Sügis läheneb ja see mõte teeb mind kurvaks.

Meenuvad selle kevade imelised hetked: pikad jalutuskäigud läbi parkide ja metsade, kevadlilli täis laiad põllud ja rahvarohketel terrassidel veedetud õhtud. Nüüd tunduvad kõik need mälestused kauged ja kahvatud mõtte ees, et suvi on juba omaette tulnud ja see kevad on lõppemas.

Siiski ei saa ma jätta märkamata hiliskevade ilu. Närtsinud lehtede ja kroonlehtede tumedad värvid avavad minu jaoks looduse teise poole, melanhoolse, kuid siiski kauni poole. Hakkan justkui aru saama, et igal lõpus on uus algus ja sügis saab olla vaid uus võimalus ümbritseva maailma ilu avastada.

Mulle meeldib mõelda, et möödunud kevad on tegelikult uus algus. Igal looduslikul tsüklil on oma roll ja see annab meile võimaluse avastada uusi värve, lõhnu ja ilu vorme. Peame vaid olema avatud ja hoolikalt enda ümber vaatama.

Nii võib lõppev kevad olla lähtepunktiks uuele maailma ja meie enda inimese avastamise teekonnale. See on võimalus rikastada oma elu uute kogemustega ning saada lähemale loodusele ja iseendale.

Seega, võib-olla ei peaks me kartma kevade lõppu, vaid vaatama seda kui uut algust ja laskma end selle loomuliku tsükli ilust kaasa haarata. See on lihtsalt üks osa elust ja me peame seda elama kogu intensiivsuse ja rõõmuga, mida suudame koguda.